Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Tema keha küljed ja kõht on mustjaspruunid või täiest mustad, kuid selg on heledam - pruun või pronksjas. Täiskasvanud isasloomade seljal võib esineda siniseid laike.
Vaskuss võib elada nii niisketel kui kuivadel aladel laialehistes, segametsades ja tihnikutes. Ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.
Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss üsna kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest ja teistest. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad.
Vaskuss on loid ja kaitsetu loom, seega on tal ohtralt vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud ja teised. Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk ja kergesti murduv.
Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20-30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5-26 poega sünnivad ilma 2,5-3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20-30 eluaastani.
Vaskuss võib elada nii niisketel kui kuivadel aladel laialehistes, segametsades ja tihnikutes. Ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.
Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss üsna kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest ja teistest. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad.
Vaskuss on loid ja kaitsetu loom, seega on tal ohtralt vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud ja teised. Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk ja kergesti murduv.
Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20-30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5-26 poega sünnivad ilma 2,5-3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20-30 eluaastani.
